ERR.ee uudised Eesti 2024.

Kevadeti saab vaid ühe põgusa nädala jooksul kohata Hiiumaal haruldasi väike-laukhanesid, kes oma rännuteel puhkepausi teevad. Ohustatud linde on tulnud vaatlema looduskaitsjad ja eksperdid, kes jagavad teadmisi liigi kohta ka kohalikele põllumeestele. Inimese kõrval elab linnas väga palju loomi, kelle elu ja tegemised võivad meist enamikel märkamata jääda. Samas räägib nende liikide olemasolu ja käekäik palju ka meie elukeskkonna kvaliteedi kohta. Saate autorid on Kristo Elias ja Sander Loite, toimetaja Marit Valk, režissöör Keiti Väliste, produtsent Heiki Sepp. Lõuna-Rootsi ranniku lähedal asuv Öland on päikese, tuulte ja tuulikute saar. Siin asuvad Euroopa vanimad kultuurmaastikud, kus on haritud põldu ja karjatatud loomi vähemalt tuhat aastat. Siinse looduse krooniks on Suur Alvar, mis on ainus omataoline kogu maailmas. Läänemere saartes on kohe midagi eestlasele sobivat - need on turvaliselt kodused, aga ka piisavalt eksootilised. Saareelu paremaks tundma õppimiseks võtsimegi suve hakul ette retke Ölandi saarele. Eesti looduses laialt levinud tegelasest - koprast - jutustab Tarmo Mikussaar. Eesti 2024.

Et Argentiina piiri lähedal tehtud liblikapüük ei täida ootusi, püüab ekspeditsioon edasi liikuda Brasiilia piiri äärde. Ees ootavad vaevalised jõgedeületused ja teekond indiaalaste reservaadis. Viimased ööpüügid enne ekspeditsiooni lõppu toovad toredaid üllatusi. Tagasi koju jõudes vaadatakse kogutud materjal üle ja saame teada, kas ettevõtmine päädis uute liikide avastamisega ning mis saab püütud liblikatest edasi. Režissöör Mati Kark, toimetaja Aivi Parijõgi. Eesti 2015.

Võrumaa, Tagamõtsa küla, Tagamõtsa talu. Küla on Tagamõtsa perele selja pööranud. Perepoeg Kaspar-Oskar tunneb, et on saanud liiga vähe tähelepanu ja otsustab teha midagi, mis ta tähelepanu keskpunkti toob. See lõpeb korraliku autoavariiga, mille tagajärjel tuleb kohale lisaks külarahvale ka ajakirjandus: reporter Nutovi Mirjam on kaameraga platsis. Tarmo ja Maive vaagivad oma suhteid terapeudi juures. Külarahvas otsustab aastaid kestnud Tagamõtsade võimu kukutada. Stsenarist Jan Rahman, lavastaja Gerda Kordemets. Eesti 2017.

Meid ümbritseval keskkonnal on üsna palju võimu mõjutada seda, kuidas me end tunneme. Kui inimsõbralik on üks rahvarohke linn suurte hallide majade ja müratekitavate autodega? Ja mis annaks meile hõlpu end selles keskkonnas paremini tunda? Oma kodulinnast ja sellest kuidas linn nende heaolu mõjutab, räägivad tartlane Haozhen Li, tallinlane Ave Habakuk ja Bolti asutaja Martin Villig. Saatejuht Kadi Jaanisoo-Kuld, režissöör Märten Vaher, produtsent Egle Beek. Bipolaarse meeleoluhäire diagnoos võib tunduda kui maailmalõpp, ent ka selle keerulise haigusega on võimalik elada täisväärtuslikku elu. Mis see bipolaarne häire õigupoolest on ja milles see avaldub, räägivad saates Karmen ning tuntud ühiskonnategelane Igor Gräzin. Saatejuht Kadi Jaanisoo-Kuld, režissöör Märten Vaher, operaator Madis Reimund, toimetaja Marit Ummelas, produtsent Egle Beek. Tootja Whatever Works. Eesti 2023.

Raplamaa on üks kahest maakonnast, millel puudub nii mere-, kui ka riigipiir. Küll on seal rohkelt põlde ja metsa, mis on läbi aegade raplamaalastele toidu lauale toonud. Oder ja kartul ning metsast seeni juurde - nii juba nälga ei jää. Saatejuht Angelica Udeküll sõidab sel korral läbi Raplamaa põnevate toiduteadlike inimeste külla oma heale sõbrale ja kolleegile Ants Uustalule. Saatejuht Angelica Udeküll, montaažirežissöör Vladlen Pobjaržin, toimetaja-produtsent Laura Kõrvits. Angelica Udeküll sõidab läbi Viljandi ja Mulgimaa. Eesti 2021.

Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing on Kadriorus tegutsenud juba pea 30 aastat ning seda kutsutakse hellitavalt väärika vananemise akadeemiaks. Päevakeskus annab kõrges eas inimestele võimaluse ennast teostada ja suhelda ka pärast seda, kui lähedased on kõrvalt kadunud. Ühingus on 13 toimkonda, alustades valvelauast ja raamatukogust ning lõpetades kohviku ja aiaga. Lihtsad ülesanded aitavad eakatel end vajalikuna tunda. Ühingut veab elurõõmus Heino, kes kannab hoolt selle eest, et kõigil liikmetel oleks majas hea olla, et igaühel oleks oma ülesanne ja iga probleem leiaks lahenduse. Film tõestab ehedalt, et ei ole olemas kindlat vanust, alates millest peaks koju konutama jääma. Tõeline seltsielu algabki vahel pärast pensionile jäämist. Režissöör Sigrid Salutee, operaator Meelis Mikker, helikunstnik Dmitry Natalevich, monteerija Kadri Nikopensius, produtsent Sigrid Salutee. Sari räägib tahtejõulistest ja elutähtsatest inimestest, kes ei taha oma vanaduspõlve veetma kiiktoolis "tiksudes" ja seepe vaadates. Eesti 2023.

"Maahommik" rändab mööda Eestimaad ringi ja kohtub erinevate inimeste ja nende põnevate tegemistega. Teie ees rullub lahti maaelu värvipalett koos kõikide oma varjunditega. Loomad, taimed, talud, tööd ja musttuhat muud lugu ootab teid just "Maahommiku" saates. Saatejuht on Kerli Dello. Vastutav toimetaja Maili Metssalu, režissöörid Mikk Mäe ja Mati Kark, produtsent Tiina-Mari Koljak. Toome teieni värvikate ja ettevõtlike inimeste lood üle kogu Eestimaa. Lisaks jagame praktilisi nõuandeid aiatöödeks. Saatejuhid Mari Tamm ja Laura Kõrvits. Eesti 2024.

Stardime Orjakult imeliste Hiiumaa laidude suunas, aga enne seda jätkame inimkatsetega. Üks ärevamaid momente vee peal on hüüatus: "Mees üle parda!". Proovime omal nahal läbi, kuidas sellisel juhul käituda. Saabume tänaseks alalise asustuseta Saarnaki laiule, kus meid võtavad vastu viimane siin laiul sündinu ja viimane siit koolis käinu. Teel Kärdlasse hüppame korraks lestalaev "Lisette" peale. Tekitame rahvakalendrisse uue tähtpäeva. Lisaks saame teada mere- ja muid tarkusi ning kogeme meelelahutust igal miilil. Operaatorid Rain Nirgi ja Lemo, sarja autor Lemo, tootja Tootmisguru OÜ. Eesti 2024.

24 aastat tele-edetabelite tipus püsinud uuriv telesaade avab Eesti elu ja inimesi oma ehedal kujul - uurivad lood, värvikad persoonid ning kohad ja sündmused, mille pealtnägijaks tavaline inimene naljalt ei satu. Saatejuhid Mihkel Kärmas, Kristjan Pihl, Piia Osula, Taavi Eilat ja Margit Kilumets. Režissöörid Raivo Maripuu ja Vladlen Pobjaržin, produtsent Piret Priisaar. Alates koroonakriisi algusest Eestis sai "Pealtnägija" ainulaadse ligipääsu võitluse eesliinile. Ligi kaks kuud oli kaamera sündmuste tulipunktis Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kus võeti vastu elu ja surma otsuseid. Läbi arstide, patsientide ja teiste vahetute asjaosaliste avameelsete intervjuude näitame, kuidas Eestis valmistuti meie eluaja suurimaks humanitaarkatastroofiks ning kuidas see lõpuks õnnestus ära hoida. Autorid Kristjan Pihl ja Mihkel Kärmas, reþissöörid Vladlen Pobjarþin ja Raivo Maripuu, produtsent Piret Priisaar. Eesti 2024.

“Vara küps” toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevale põlvele. Enam kui 60 Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ja näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud. Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ja suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsioonisõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud. “Vara küps” loodusfilmina on meie aja peegeldus, mis eestlasi kui metsarahvast halastamatult portreteerib. Režissöör Martti Helde. Eesti 2024.

Inglased on lubanud juutidele oma riiki Palestiinas, kuid Londonis rünnatakse juute ja poliitikud kütavad kirgi üles. Sam aga püüab aidata ise Adami valijaid, kuni uus tervishoiusüsteem pole veel käivitunud. Suurbritannia/Eesti 2014.

Dokumentaalfilm teeb austusavalduse katalaani arhitektile Antoni Gaudíle, kelle projekteeritud julged ja ainulaadsed hooned on kujunenud Barcelona visiitkaardiks. Film võimaldab vaatajal külastada muuhulgas Casa Battló võrratut interjööri ja saada osa ka teistest Barcelona modernismi meistriteostest. Gaudíst, tema loomingust ja tema ajast räägivad arhitektid ning kunstiajaloolased, sõna saab sekka öelda ka tuntud kunstnik Miquel Barceló. Prantsusmaa 2022.

Oma 40. aastapäeva tähistanud Tartu rokilegendi toetavad stuudios sõbrad, austajad ja saatejuht Vahur Kersna. Eesti 2009.

Madli ja Peeter Paul otsustavad avatud talude päeva tähistada väga suurejooneliselt, kuid kõik naabrid pole selle ideega nõus. Suurürituse korraldamine osutub oodatust raskemaks, sest kõik plaanid kipuvad erinevatel asjaoludel luhtuma. Leo ja Tiina vahel lähevad asjad tõsisemaks. Karuaugu küla vapustab sündmus, mis kogu nende elukorralduse pea peale keerab. Sari valmis Eesti Telefilmi, ULM OÜ ja Telia Eesti koostöös. Sarja eest pälvis Evelin Võigemast EFTA 2024 parima naisnäitleja tiitli. Eesti 2023.

Kas teadsid, et mõned loomad on leiutanud lukustavad uksed? Või ehitavad linnu, kus on üle 400 miljoni elaniku. Loomad on uskumatult loovad ja taibukad arhitektid. Näeme, kuidas nad ehitavad pesi ja urgusid, nutikaid lukustussüsteeme, hiidlinnu ning saame teada palju põnevaid fakte. Prantsusmaa 2022.

Alaliselt järelvaadatav Eesti 2024.

Käes on “Eesti mängu” poolfinaal, kus on vastamisi kolme eelmise mängu võitjad - muusik Sandra Sillamaa, MoMu Motospordi Muuseumi juht Arno Sillat ja Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja Reivo Maasik. Saadet juhib Gaute Kivistik. Eesti Suvine mälumängusaade. Eesti 2024.

Teaduspõhises koguperesaates viime läbi hulga kaasahaaravaid eksperimente, et uurida, kuidas teha eestlastest maailma kõige tervem rahvas! Seekord vaatame lõbusa katsega lähemalt kehalise kasvatuse tundi - ehk kuidas tekitada lastes liikumisrõõm nii, et see ka koolivälisel ajal püsiks? Asendusõpetaja Argo Aadli teeb kõrvulukustava vilega puust ja punaseks, kuidas seda kohe kindlasti ei peaks läbi viima. Teises katses teeme selgeks, kuidas panna lapsed ise tervislikumaid toiduvalikuid tegema. Saatejuht on Kristjan Pihl, režissöör Keiti Väliste, produtsent Birgit Rae. Eesti 2023.

Eesti liblikauurijad seiklevad Kameruni metsakülades ja peavad koju pääsemiseks toime tulema kohaliku bürokraatiaga. Režissöör Mati Kark. Eesti liblikauurijad siirduvad ekspeditsioonile Kameruni, et sealsetes ohustatud vihmametsades koguda teaduse jaoks liblikaid ja mardikaid. Pealinnas Yaoundes tuleb esmalt saada püügiluba ning rentida maastikuautod. Ühe metsaküla läheduses jäädakse laagrisse ja pannakse üles ööpüügi varustus ning püütakse esimesed Aafrika liblikad. Eesti 2020.

Rahvusooper Estonia on muusikalisi suurteoseid eestlastele ja meie külalistele pakkunud juba 110 aastat. Käime maja selle kahe legendi Helgi Sallo ja Tiiu Randviiruga keldrist katuseni läbi - laseme teatril armastatud artiste üllatada, ning neil omakorda majas veedetud aastate jooksul tekkinud legendaarseid hetki paljastada. Saatejuht on Marko Reikop, toimetaja Teet Teder. Eesti 2023.

Alaliselt järelvaadatav Eesti 2024.

Eesti 2024.

Versailles’s oodatakse Austria kuningannat, aga saabub hoopis Marie Antoinette’i vanem vend Joseph. Ministrid tegelevad abielulahutuslepingu koostamisega. Marie Antoinette saab teada, et tema saatus on minna kloostrisse. Joseph otsustab noori aidata. Prantsusmaa 2022.

R: Måns Mårlind, Björn Stein. O: Frida Gustavsson, Albin Grenholm, Sophie Alton, Pernilla August jt. Stockholm aastal 1940. Kaks lähestikku asuvat lõbustusparki, Gröna Lund ja Nöjesfältet, konkureerivad meelelahutuse pakkumisel. Gröna Lund esindab väärikale kodanlusele kohast maitset, Nöjesfältet pakub aegunud atraktsioonide kõrvale aga odavat õlut ja strippareid. Kaks perekonda, kes kumbki oma lõbustusparki juhivad, on lepitamatus vaenus, nende noored pärijad Ninni ja John armuvad aga ootamatult. Suure sõja taustal põrkuvad rivaalitsevad perekonnad ja keelatud armastus. Rootsi/Taani 2019.

Raplamaa on üks kahest maakonnast, millel puudub nii mere-, kui ka riigipiir. Küll on seal rohkelt põlde ja metsa, mis on läbi aegade raplamaalastele toidu lauale toonud. Oder ja kartul ning metsast seeni juurde - nii juba nälga ei jää. Saatejuht Angelica Udeküll sõidab sel korral läbi Raplamaa põnevate toiduteadlike inimeste külla oma heale sõbrale ja kolleegile Ants Uustalule. Saatejuht Angelica Udeküll, montaažirežissöör Vladlen Pobjaržin, toimetaja-produtsent Laura Kõrvits. Angelica Udeküll sõidab läbi Viljandi ja Mulgimaa. Eesti 2021.

Õnne on inimesed ikka ja alati saavutada püüdnud, igaüks vastavalt oma isiklikule õnneideaalile, oma moraalsetele tõekspidamistele. Mis kujundab siis õieti vaimse ja kõlbelise isiksuse? Miks pealtnäha kõigiti normaalsest perest võrsub kurjategija? Kust saab alguse hoolimatus, silmakirjalikkus ja kahepalgelisus? Eesti 1986.

Võrumaa, Tagamõtsa küla, Tagamõtsa talu. Küla on Tagamõtsa perele selja pööranud. Perepoeg Kaspar-Oskar tunneb, et on saanud liiga vähe tähelepanu ja otsustab teha midagi, mis ta tähelepanu keskpunkti toob. See lõpeb korraliku autoavariiga, mille tagajärjel tuleb kohale lisaks külarahvale ka ajakirjandus: reporter Nutovi Mirjam on kaameraga platsis. Tarmo ja Maive vaagivad oma suhteid terapeudi juures. Külarahvas otsustab aastaid kestnud Tagamõtsade võimu kukutada. Stsenarist Jan Rahman, lavastaja Gerda Kordemets. Eesti 2017.

Dr O’Loughlin on edukas psühholoog, kellel on tore perekond ja suurepärane karjäär, aga kui leitakse noore naisterahva surnukeha, hakkab tema ideaalne elu koost lagunema. Suurbritannia 2022.

ERR.ee uudised Eesti 2024.