Portreefilm Eesti filmikunsti uuendajast, ekspressionistist, säravast filmimehest, eredast loojast, muhedast koolipapast – Jüri Sillartist. Tema töid tunnustati nii Eestis, endises Nõukogude Liidus kui ka välismaal. Jüri oli terase mõistuse ja uuriva vaimuga isiksus paljude huvialade ja hobidega. Igapäevaelu sündmused, maalimine, fotograafia, erinevate religioonide ajalugu, filosoofiline ja esoteeriline kirjandus, ajalugu, astronoomia, matemaatika - kõik see pakkus talle huvi. Seda sama huvi püüdis ta süstida ka oma õpilastele. Jüri armastus filmikunsti vastu pärines fotograafiast, mis jäi tema kireks päris lõpuni. Lihtne nõukogude fotoaparaat "Smena" oli see, mille abil hakkas 12-aastane nooruk vaatama maailma läbi pildinäidiku ja objektiivi, ning seesama kaamera viis ta hiljem õppima Üleliidulisse Kinematograafiainstituuti (VGIK). Ehkki seal vahetas Jüri fotoaparaadi filmikaamera vastu, jäi fotograafia jätkuvalt tema kireks ja väike "Smena" oli tal alati kaasas. Kui võimalik, "salvestas" ta fotodele igapäevaelu, pildistas portreesid inimestest ja jäädvustas sündmusi. Lõpuks sai sellest justkui pildipäevik kuni tema elu lõpuni. Eesti 2015.